Klassikaline Lääne-Türgi ja Kesk-Anatoolia arheoloogiline ringreis 10 päeva

1.päev. Saabumine hommikul Atatürki Rahvusvahelisse Lennujaama Istanbulis. Kohtun teiega rahvusvaheliste lendude väljapääsu juures. Täna on meie arheoloogilise ringreisi esimene päev ja sõidame İstanbuli vanalinna suunas mööda maalilist Marmara mere äärset teed. Teeme lühikese peatuse Konstantinus Suure aegsete linnamüüride juures. Jätkame teed Hipodroomini, kus Rooma ajal toimusid hobuste võiduajamised. Edasi näeme Sinist Mosheed ja selle meistriteose interjööri, mis on kaunistatud türkiissiniste ja siniste keraamiliste İzniki plaatidega. Järgmiseks läheme Püha Sophia juurde, mis algselt oli ehitatud linna peakatedraaliks 6. sajandil, olles Bütsantsi kunsti meistriteoseks. Jätkame Basilica Cisterni külastusega, mis oli oma 336 sambaga linna suurim veehoidla. Meie järgmine peatus on Topkapı palee, Ottomani sultanite peamine residents. Siin näeme peale varakambri, impeeriumi nõukoja ja sisehoovide ka haaremi osa oma 412 toaga, kõik kenasti dekoreeritud. Tuhandete värvikirevate poodidega Grand Bazaar on hea paik külastuseks, kuna see ei asu kaugel. Ööbimine Istanbulis.

2.päev. İstanbul – Dardanellid – Canakkale. Täna asume teele Gallipolisse. İstanbulist välja sõites külastame Golden Horni (Kuldsarve) piirkonda. Peale linnamüüride näeme ka väikest, kuid suursugust Eyup mosheed ja surnuaeda ning Pierre Loti kohvikut, kus see kuulus prantsuse kirjanik 20.sajandi alguses oma mitmed romaanid kirjutas.

Meie järgmine peatus on St. Saviouri kirik Choras, mis on bütsantsi ajastu meistriteos. Peale seda jätkame teed Gallipolisse, mis on 35 km kaugusel. Külastame Gallipoli lahinguvälju, Anzac Cove’i, Lonepine surnuaeda, 57. rügemendi surnuaeda ja kõrget strateegilist mäge nimega Chunuk Bair. Sõidame praamiga üle Dardanellide väina. See on pooletunnine merereis ja siis saabume Türgi Aasia poolele. Täna külastame Canakkalet ja ööbime seal ajaloolises hoones asuvas butiikhotellis. Kokku sõidame täna 375 km.

3.päev. Trooja (Trooja hobune), Pergamon. Trooja on väga huvitav arheoloogiline paik ja see on maailmakuulus oma lugude poolest, mille kirjutas Homeros, poeesia isa. Meie järgmine külastus on Pergamoni kus pergamena (pärgamentpaber) leiutati. Külastame Pergamoni, Traaja templit, kuulsat raamatukogu, Ateena pühamut, Zeusi amfiteatrit ja altarit, mis oli üks seitsmest maailmaimest Hellenismi ajastul. Ööbimine Pergamonis. Kokku sõidame täna 280 km.

4.päev. Efesus – Priene. Sõit Prienesse, mis on väljapaistev iidne İoonia paik, kus näete geniaalset linnaplaneeringut, loodud Hippodamuse, kaasaegse linnaplaneeringu isa, poolt. Näeme Nõukoda, selle väikest amfiteatrit, Asclepiuse ja Hygeia templit, turge, kuulsat Ateena templit 4.saj.eKr ja kõige paremini säilinud Kreeka amfiteatrit, mis mahutas kuni 6500 pealtvaatajat. Jätkame Efesuse suunas ja külastame seda iidset linna ja muuseumi. Peale seda jätkame reisi Sultanhisarisse, kus ööbime. Kokku sõidame täna 409 km.

5.päev. Sultanhisar – Aphrodisias – Pamukkale – Yalvac. Täna on meie ringreisi viies päev. Sõidame hommikul Aphrodisiasse. Aphrodisias on tõeliselt lummav koht oma rabavalt kaunite monumentide ja raidkujude poolest. Zoilosele, Aphrodisiase elanikule ja orjale, anti vabadus ja privileegid ımperaator Augustuse poolt ja naastes Aphrodisiasse töötas ta oma kodulinna heaks ning ehitas mitmed hooned selles erakordses linnas, mis on pühendatud armastuse jumalannale Aphroditele.

Amfiteatri saunade apodyteriumis on freskod siiani näha. Samuti on huvitav teatriesise väljaku vihmavee äravoolusüsteem. Teatri taga näete arheoloogiliste kaevanduste küngast, kaksikagoorasid, Hadriani sauna ja bouleterioni, mida kasutati ka aeg-ajalt kontserdisaalina. İgal nurgal näete Erose kujusid. See oli armastuse linn, kuhu inimesed tulid kaugetest paikadest armastust otsima ja siin salliti ka alastiolekut. Naised jalutasid ringi kenades kleitides, kollastes saabastes, kõlisevates pahkluuvõrudes ja isegi läbipaistvates riietes. Kõigele sellele tuli lõpp kristluse saabudes ja kui siin hakkas elama piiskop, kelle paleed näete kohe enne bouleterioni. Aphrodite tugeva mõju hävitamiseks muutsid kristlased linna nime Stavropoliseks. mis tähendab Risti linna. Aphrodite tempel on pärit 1.saj.eKr. See on peripteros tempel kuna seda ümbritseb ainult üks rida sambaid ioonia kapiitlitega ja see muudeti 5.saj.pKr kirikuks. Siinne staadion on kõige paremini säilinud Rooma ajastu staadion. See on pärit 1.saj.pKr ja mahutab 30 0000 pealtvaatajat. Aphrodite templi temenoses (pühas sisehoovis) on arheoloog Kenan Erimi, kes viis siin kuni oma surmani läbi arheoloogilisi kaevamisi, haud. Tema aias hästi näha oleva valgest marmorist stelega haua lähedal on propylon või tetrapylon (templi püha sisehoovi peauks), mille ta hoolikalt restaureeris. Muuseumis näete suurepäraseid muistseid eksponaate. Linna alguseks peetakse kolmandat aastatuhandet enne meie aega. Noil aegadel oli linna nimeks Ninoe – idamaise jumalanna järgi, kes on tuntud oma läheduse poolest jumalanna İshtari ehk A’star’tega (täht), vana Indo-Euroopa keelte algetest.

Selle jumalanna sarnasus Aphroditega on eriti huvitav. Aphrodisiases asus skulptorite koolkond, suured kunstnikud, kes sageli olid autoriteks originaalsele omaenda kujutlusvõimest pärit loomingule. Näete eriti filigraanseid raidkujusid, sealhulgas Aphrodite alastikujusid, mis esindasid ideaalset ilu oma täiuslike mõõtudega. Tema kujud olid alasti, sest ideaalset ilu esitledes ei olnud tal midagi varjata, olles kauneim jumalanna ja suurim autoriteet inimeste armuafäärides. Muuseumi uue osa keskel teiste eksponaatide kõrval leiate unikaalse galopeeriva hobuse, mis on tehtud erilisest kohalikust sinisest ja valgest marmorist, pärit 2 km kaugusel asuvast Babadag kaevandusest. Terve raidkujude paraadiga, üks ilusam kui teine, on siin paljud Kreeka mütoloogilised muistendid jutustatud. Meie järgmine siht on Pamukkale, kus näete kuumaveeallikate jugasid mäest alla voolamas, luues valgeid kaltsiumirikkaid veebasseine. Siit on näha ka muistse linna Hierapolise varemed. Jätkame sõitu Yalvaci suunas, mis on väike armas linnake Egirdiri järve lähedal, mis on neljas suurim järv Türgis. Ööbime siin hotellis. Kokku sõidame täna 412 km.

6.päev. Yalvac – Konya – Kapadookia. Täna külastame põnevat iidset paika nimega Antiookia Psidias. Seal avastame muistseid templeid, veekanaleid. linnamüüre ja palju enamat. Konya, kunagine Seldzhukkide impeeriumi pealinn, on 155 km Yalvacist. Konyas külastame kloostrit, kus poeet ja filosoof Mevlana asutas keerlevate dervishite sekti. Siin näeme surnuaia muuseumit dervishite haudadega, nende seas Mevlana enda haud. Näeme ka palju dervishite poolt valmistatud esemeid, mis on Anatoolias mõju avaldanud. Räägime dervishitest ja külastame seldzhukkide poolt 13.sajandil ehitatud keskaja kooli “Karata y Kool”. Siin näete silmapaistvaid seldzhuki türklaste poolt valmistatud keramilisi plaate, kes selles muistses koolis ka teaduslikke uuringuid läbi viisid. Jätkame teekonda Kapadookiasse. Kapadookia asub Konyast 245 km kaugusel ja sel kunagisel karavanide poolt mitu sajandit kasutatud kaubateel näeme mitmeid muistseid seldzhuki türklaste poolt ehitatud karavanihotelle. Ööbime Uchisaris. See on üks kauneimaid Kapadookia piirkondi. Meie jalge all laiuvad mitmed orud ja selge ilmaga on näha Erciyese 3916 m kõrgune mägi. Kokku sõidame täna 415 km.

7.päev. Kapadookia – varajane ärkamine kuumaõhupalliga lennuks – maa-alune linn – ‘Haldjakorstnad’ – dervishite rituaal seldzhukiaegses Sarihan Karavanihotellis. Muretsemiseks pole põhjust, jõuame teha seda kõike ja veel enamgi. Kui teil on lapsed kaasas, siis nendele meeldib kindlasti matk ühes paljudest siinsetest orgudest. Või ehk İndiana Jones’i moodi seiklus ühes maa-aluses linnas? Samuti on meil aega vaadata seente moodi paistvaid kaljusid, mida ka ‘haldjakorstnateks’ kutsutakse. Tõepoolest, Kapadookia on põnev piirkond oma fantastiliste kaljumoodustiste ja kaljudesse raiutud imeilusate maalitud freskodega kirikute poolest. Göreme Vabaõhumuuseumis näeme palju selliseid kirikuid, kus mungad kaljupinnale maalitud värviliste maalingutega kristlust levitasid.

8.päev. Kapadookia – Hattusa – Ankara. Tänane päev on üks meie arheoloogilise ringreisi tipphetki. Hommikul sõidame Hattusasse, hitiitide pealinna. Hattusa asub 227 km ehk umbes 4 tunni autosõidu kaugusel Kapadookiast. Avastame siin seda vägeva hitiitide imperiumi põnevat muistset linna. Hattusa on üks UNESCO maailmapärandi paikadest. Siin räägin teile ka hattidest, kes olid üks muistse maailma müstilisemaid tsivilisatsioone. Hitiidid, kes tulid siia peale teist aastatuhandet eKr., kutsusid seda paika mitu sajandit hattide maaks. Alustame Yazilikaya vabaõhumuuseumist. Tee pöörab paremale ja viib meid tupikteele, mille lõpus avastame vabaõhutempli. Siin jutustan teile üksikasjalikult reljeefidest, tutvustades teile mitmeid hitiitide jumalaid. Peale seda sõidame veel mõned kilomeetrid ja siseneme iidse Hattusa linna territooriumile, mis oli ümbritsetud üle 6 km pikkuse müüriga. Külastame Rohelist templit, Lõviväravat, Sfinksiväravat, Kuningaväravat ja paleed. Pärastlõunal jätkame teekonda Ankarasse, kaasaegse Türgi pealinna. Kokku sõidame täna 435 km.

9.päev. Täna külastame Anatoolia tsivilisatsioonide muuseumi, kus annan teile loenguid muuseumi neoliitikumi, kalkoliitikumi, varajase pronksiaja, hitiitide ja früügia ajastu sektsioonidest. See on suurepärane koht teie ringreisi kokkuvõtteks. Annan teile üksikasjaliku ülevaate Väike-Aasia tsivilisatsioonidest. Peale muuseumit jätkame teed Atatürki, kaasaegse Türgi looja, mausoleumi. Mausoleumi all on kena muuseum, see tutvustab teile kaasaegse Türgi hiljutist ajalugu, mis loodi Ottomani impeeriumi jäänustele. Peale seda külastust sõidame mööda kiirteed tagasi İstanbuli. Kokku sõidame täna 450 km.

10.päev. Vastavalt teie lennuajale viin teid lennujaama. Kui jääb aega, teeme Bosphoruse kruiisi kuni Marmara mereni, liikudes kahe kontinendi – Aasia ja Euroopa – vahel. Võime külastada ka mõnd uuemat paleed, kas Beylerbeyi suvepaleed Aasia osas või Dolmabahce paleed Euroopa osas, mõlemad ehitatud 19.sajandi teisel poolel. See on meie arheoloogilise ringreisi viimane päev ja viin teid lennujaama. Jätame üksteisega hüvasti, lootes taas kunagi Türgis kohtuda.